Esmalt tahaks tänukõne pidada - teile, kes te seda lugu siin jälgite, blogi külastab pävas nii 70-80 inimest, pärast järjekordset postitust hüppab see arv üle saja. Olen viimastel nädalatel saanud positiivset tagasisidet inimestelt, kelle peale ma poleks iial tulnud, et nad seda asja siin loevad. Veel rohkem üllatab mind nende aus ja siiras tunnustus, et neile meeldib. Nagu Majakovski ütles, kui täht süttib, siis järelikult on seda kellegile vaja, ju lugejad saavad siit midagi kasuliku teada. Nii, et suured tänud lugemast, kuigi followere on ametlikult ligi paarkümmend, siis suureneb lugejate arv pidevalt ja see teeb igale kirjutajale hääd meelt, kes siis ikka tühja sebib.
Räägime nendest klientidest, kelle jaoks teeniduse üle kurtmine on kohustuslik osa protsessist. Need, kes ise teeninduses töötavad puutvad taoliste tüüpidega pidevalt kokku. Teil kõigil on tutvusringkonnas mõni selline sõber, kes ilmtingimata peab virisema ja ennast tähtsaks tegema, kelle meele järgi ei suuda olla keegi. Ükskõik mis teenuega on tegemist, selle osutaja on ikka jobu. Tuleb tuttav ette?! Olete näinud kuidas restoranis klient kotib ettekandjat, küsib ironiseerivaid küsimusi, teeb tobedaid märkusi jne? Minul on alati selliste inimestega ühes lauas istuda jube piinlik, isegi kui see toimub mõnes muus lauas, minu nägemisulatuses, siis ma proovin teenindajat julgustada.
No kuna ma olen selles valdkonnas nii kaua olnud, siis ma võin varrukast näiteid tuua, üks hullem, kui teine, aga ma ei keskenduks mitte nendele näidetele, vaid räägiks teenindajate kaitseks paar sõna. Ma nimelt olen alati oma ( ma rõhutan siin sõna oma ) teenindajate poolt, sest 99% on neil õigus ja see 1% on juhuslikult tööle sattunud inimene. Asju juhtub, tegemist on mõlemal pool inimestega. Nii et järgmine kord, kui keegi teie nähes teenindajat alla laseb teemaga, et see vein ei ole punase veini kohta piisavalt punane või selle shampanja mullid ei jookse ühtlaselt sirges reas, et tegemist on selge pettusega. Oo ja ma olen näinud ka olukorda, kus lugupeetud ärimees nõub peakokka, kes on tema arust kastmesse liiga vähe forelli marja lisanud ja süüdistab peakokka varguses, siis tegelikult on süüdi selle teenindaja juht, mitte see teenindaja, mitte köök, spaa terapist, respa teenindaja, vaid tema juht ja siis ka tema juht ja siis juba omanik.
Mõelge selle peale ja proovige oma häid tuttavaid selles vallas harida. Teenindaja peal oma emotsiooni välja valamine ei paranda olukorda, ta ei ole süüdi, et seda rooga täna menüüs ei ole vms. Soovitage sellel kenal inimesle otse juhi poole pöörduda, nende kohus on luua teeninduseks tingimused, koolitada, hoolitseda selle eest, et tööd saaks teha. Keegi ei tule kedagi meelega solvama või kellegi elamust ära rikkuma. Nad teevad samasugust rasket tööd, nagu kõik teised. Kui see on normaalne asutus, mida enamus kohti Eestis on, siis teile vastatakse ja asju püütakse paremini teha.
Meie teeninduskultuur on liiga noor ja õhuke, selles puudub kehtestavus ja uhkus, et see mida me teeme, ongi see mis meile meeldib, see ei ole juhuslik. Hea teenindus on enesekindel ja meil on enesekindlatest teenindajatest ja ka teenindusjuhtidest puudu. Me püüame endale läbi turunduse imidzit osta, me maksame lolli raha meedia eest, selle asemel, et hästi oma tööd teha, mis on suurem reklaam, kui lollakas sms mäng ja telereklaam. No olgu, turundus on hädavajalik, aga valel on lühkesed jalad, isegi sellises majandustsüklis, nagu hetkel.
Ma räägin lõpetuseks ühe loo, mida ma kogesin Hispaanias. Olin suurema seltskonnaga lihtsas kala restoranis ja seltskonnas oli üks inimene, kes virises peaaegu kõige kallal, et sai ja oliivid toodi liiga aeglaselt, et vein oli liiga külm, et tema toit ei olnud piisavalt hea jne. Teenindaja talus seda vaikse viisakusega. Kui oli arve maksmise aeg, siis selle inimesele anti slipile allkirja kirjutamiseks suur sulgedega pastakas, kogu teenindav personal tuli laua juurde, pani käed külgedele ja tegi kana häält. Päris muljetavaldav vaatepilt oli, klient lasti alla ja õigusega! Ma ei kutsu üles klienti alla laskma, ma panen teile südamele - jääge klientidena inimesteks, see on protsess, kus on kaks osapoolt, et asi õnnestuks on vaja mõlemal poolel leida ühine keel.
No seekord võiks öelda, et kõigi teenindajate nimel, kes iga päev seda tööd teevad.
Tauri Sumberg
p.s. mis konstruktiivsesse kriitikasse puutub, siis selle üle on targal inimesel alati hea meel, isegi kui see talle ei meeldi, saab ta aru, et see aitab tal asja paremaks teha. Mida noorem inimene või väiksema kogemusega, seda raskemini ta seda talub.