Hinna ja kvaliteedi suhe.

Minu lapsepõlves oli üks seik, kus ma noore, provintsis töötava pooljuhina sõin ükskord Olümpia II korruse Brasseries. Pidin ilmtingimata arvamust avladama, et minu arust ei olnud desserdi hinna ja kvaliteedi suhe paigas. Avaldasin oma arvamust ka hotelli direktorile, kelleks oli sellel ajal Andres Liinat. Tema soovitas mul kirjutada kiri toitlustusjuhile, kelleks sellel ajal oli Toomas Leis. Avaldasin siis kirjalikult oma arvamust, et kõik oli nagu hästi, aga vot magustoidu hinna/kvaliteedi suhe ei olnud minu arust paigas. Sain Toomaselt vastuse ka - "hinna ja kvaliteedi suhe on emotsionaalne mõiste, kahju et mulle selline emotsioon osaks sai, aga järgmine kord soovitan sul valida söömiseks selline koht, kus hind rohkem taskukohasem on"!

Sain laksu ära, mulle tehti lihtsate vahenditega selgeks, et kui sa kvaliteedist aru ei saa, siis ei maksa plõksida. Olin küll solvunud, et minu "tarkust" miskiks ei peetud, aga eks ma sain ajapikku elukogemust juurde ja õppisin hindama, mis on hea ja mis ei ole seda mitte.

Miks ma seda kõike räägin? See nädal sain info, et üks Eesti turismiportaal ( ausalt ei mäletagi nime), on teinud gallupi, et millised spaad on hinna ja kvaliteedi suhtelt väga head. GOSPA oli lausa viies ja topi eesotsas olid Toila ja Värska spaad. Mitte et mul nüüd tuline kahju oleks, et GOSPA seda gallupit kinni ei pannud, vaid mind pani mõtlema küsijate pinnapealsus. Mida õieti võrreldi? Laeva ja lennukit? Kaske ja kanarbikku?

Lugesin hiljuti ülikoolis tudengitele, oli väga värskendav. Ka selle käigus tuli juttu kvaliteedi mõistest, et mis on kriteeriumid, mille alusel seda mõõdetakse.

Mis tähendab, kui keegi ütleb, et ilm oli soe või kivi oli suur. Kui soe? Kui suur? Kui kvaliteetne? Klassifikaator ( see asi, mis tärne paneb), on ristikestega paberileht, annab aimu ligikaudu füüsilisest tasemest, aga mitte pehmest poolest e. teenindusest ja organisatsiooni kultuurist. Hind on mõõdetav rahas, sellega on lihtne. Vaadates täna seda hinda, mida GOSPA küsib oma toa eest ( no see on nädala lõpus 790.- kahene tuba), tundub hinna ja kvaliteedi suhe mõistlik. Kas teile tundub, et GOSPA küsib liiga palju? Kui jah, siis mis peaks olema teie arust see hind, mis tekitab teis tunde, et küll oli hea hinna/kvaliteedi suhe?

Müügijuttu ka. Naistepäeval maksab tuba ikka 790.- ja naised saavad tasuta näohoolitsuse ja ka vahuveini valatakse. Nii, et head saabuvat rahvusvahelist päeva!

Tauri Sumberg

Kas Valentini päeva tähistamine on kohustuslik?

Need, kes elavad kodusest Eestist kaugel, teavad, et Valentini päeva tingel-tangel hakkab juba poolest jaanuarist. Poed on täis punaseid südameid, kommikarpe ja pealesunnitud romantikat. Eestis toimetavad kaubandus ja teenindusettevõtted nii hullult peale ei tüki, aga aasta aastalt süveneb ka tähtpäevade "müügivankri" ette rakendamine meilgi.

Põrkasin poes käies vahekäigus oleva väljapaneku otsa, alguses ei saanud aru, et mis kuradi pärast on vaja panna punaste pakenditega komme tee peale ette, aga siis tuli meelde - jah sõbrapäev tuleb. Kuigi vastlapäev vääriks ka tähelepanu, siis ülemaailmse kommertstähtpäevade kalendris on sõbrapäev vast esimese kolme seas. Kindlasti on koolilastel ärev aeg, kes kellega käib ja kes kellega tahaks sõber olla. Koolis populaarne olemine pole vist kunagi nii tähtis, kui sellel nädalal.

Aga mida täiskasvanud teevad? Spaad pingutavad üksteise võidu pakkumisi teha, kuigi atribuudid on kõigil samad - tuba hotellis, vahuvein toas, romantilised spa hoolitsused, oma võimete ja oskuste piires pakutav toit ja jook. GOSPA teeb ka kaasa, kuidas me saame siis ignoreerida inimeste suurenenud läheduse soovi! Spetsiaalüritus on Sergei Manukjan'i kontsert laupäeval 13.02, kes tuleb Moskvast. Elukogenumad inimesed teavad, kellega on tegu. Samas ma tean, kui keeruline on elu planeerimine, eriti neil, kes töötavad vahetustega ja ka neil, kellel töö kuhjub mingisse perioodi ja puhata saab, siis kui saab. Seepärast on terve veebruar müügiosakonnas väga romantiline, et kõik saaksid oma ihaldatud romantika ikka kätte. Kes tahab lähemalt teada, siis gospa.ee on muidugi rohkem infot väljas, ma ei hakka siin palehigis müüma...

Mis mind rohkem huvitab, seda lugu kirjutades - kas te tegelikult käitute kalendri või südame järgi? Kui te teete või teile tehakse kingitusi Valentini päeval, kas teil ei teki natuke ebasiirast tunnet, et te ütlete neid sõnu sellepärast, et hea komme nõuab, teised ka ütlevad, et teilt nagu oodatakse seda? Vaadates blogi jälgijaid ja kommentaariumit, siis tundub, et enamus on naised - mina usun, et naistele meeldiks, kui neid üllatatakse selliste asjadega. Ma teeks nn. GOSPA nn. sala valentine paketi, näiteks kinkekaardi näol, et seda saaks kallile inimesele suvalisel hetkel üle anda, mitte oodata, kui riiulite vahele punaste südametega kommikarbid ilmuvad. Kuidas teil suhe kalendri ja kommertsiga on?

Kõigi nende teenindajate nimel, kes on igal tähtpäeval tööl,

Tauri Sumberg