Hülged ja Abruka.

Tervitused, kõik kes selle blogi lahti klikkasid!

Panin täna kokku Briti ajakirjanike Saaremaa külastust ja tahtmatult tekkis tunne, et kui keegi mujalt tuleb, siis pingutatakse naba paigast, et näidata midagi väga põnevat. Samas on meil käe jala juures nii uskumatult lahedaid asju, aga justkui ei ole neid mõistlik osta või nagu oleks piinlik kaasmaalastele nende siiralt hästi tehtud töö eest raha maksta. " See on ju meie enda oma, või siin tehtud, kuidsa selle eest siis raha küsitakse ?" No omajagu kurb on lugeda neid tõsiselt tigedaid kommentaare, kus sõimatakse ettevõtjaid varasteks ja parastatakse, kui kellegil halvemini läheb. Natuke väike riik, et inimesed nii kurjad peaksid üksteise vastu olema. Või on riik nii väike, et austus iseenda ja sellel maal elavate inimeste vastu, on raske tekkima. Aeg annab...

See ajakirjanike agenda tundus omale ka nii huvitav, et tekkis küsimus, miks me seda oma põhikliendile ei paku? No jah, ajakirjanikele tehakse muidugi kõik välja, aga kui hästi planeerida, korralikult paketeerida, siis saab ju ka huvitavaid asju kogeda, nii et ei peaks jube palju selle eest maksma.

Siit tekkis mul küsimus, et kui paljud tahaksid kevadel tulla GOSPA'sse ja minna päeval 2-3 tunnisele paadiretkele? Minna selle käigus Abrukale, vaadata, kuidas inimesed elavad aastaringselt nii väikesel saarel. Mis aga kindlasti on vaatamist väärt on hülged. Mina olen kevadel ühekorra jahiga sõites hüljest lähedalt näinud. ( no päris saarlased said nüüd natuke suunurgad üles poole :) Väga ilus vaatepilt on, kui see loom sinu paadi kõrval veest pea välja pistab ja sulle otsa vaatab. Kuna ta on nii uudishimulik, siis ta vahib sind ikka pikalt. Kindlasti oleks lastele suur elamus minna väikese paadiga merele ja hüljest päris looduses näha. Tegelikult on seal saarel päris palju asju, mida inimesed ei ole näinud või mida pole kogenud. Näiteks võiks minna lastega vaatama, vastsündinud lamba tallesid või siis hommikul Nasva kaluritega võrke välja võtma.

Eks me ole ühtteist proovinud, aga mitte väga konkreetse paketina, sest kõik need tegevused on väga taylor made ja konkreetses nädalas kinni. Aga kui teha konkreetne kalender ja võimalkult palju ette teada anda, siis mis teie arvate, kas teil oleks huvi majast välja minna ja maksta selle seikluse eest nii 200-300 krooni või on GOSPA seinte vahel olemise aeg nii lühike, et tahaks võimalkult palju sees olla?





GOSPA seiklusturunduse teami nimel,
Tauri Sumberg

p.s. pildil on tavaline hallhüljes.

Kes mida usub?

Tere kõik see lugejad!

Eelmine postitus läks natuke emotsionaalseks, pani inimesi arvamust avaldama, mis iseenesest oli põnev. Kui ma oleksin portaali omanik, siis viskaksin konflikti õhku, a la "kõik teenindajad on vargad" või "kliendil pole kunagi õigus" ja saaksin hulga klikke, mis aitaks mul banneri eest raha küsida. Ja saaksin ka vihaseid kommentaare, mis paneks veel rohkem inimesi klikkima, et näha kuhu konflikt jõuab.

Proovigem üksteist rohkem mõista, et miks keegi midagi ütleb, me oleme väike, ühte keelt kõnelev inimhulk ja meie tolerantsi tase on veel väiksem, nii et mõelgem ja siis öelgem. Ühe asja võiks kõik omale selgeks teha - kui kriitika tuleb anonüümsest allikast avalikku keskkonda, siis võetakse seda pigem pahatahtlikuna, kui konstruktiivsena! Kes tahab nuriseda, siis seda võib teha avalikult, aga pange enda tõesed rekvisiidid juurde, et me saaks sellest midagi õppida ja asja parandada.

Neile, kes ei tööta selles valdkonnas, siis me ise käime hotellis paber peos ja teeme märkusi, aga need on alati koos kuupäeva, kellaaja ja ka võimalusel teenindaja nimega, et me saaks säästa neid inimesi, kes oma tööd väga hästi teevad. Kes ei taha ennast kõigile lugejatele paljastada, et käis ja midagi juhtus, siis võib vabalt kirjutada otse mulle ( tauri.sumberg@legendhotels.ee), pole vaja karta, et sellele järgneb mingi karistusoperatsioon või avalik põlastamine. Meil on oma sisemine aukoodeks, nagu arstidel, diskreetsus on osa meie elust.

Õnneks ma ei ole meelelahutusportaali omanik ja ma ei pea klikke taga ajama, nii et räägime "päris" elust. Täna räägime turundusest - sellest mille kohta on kõigil mingi oma arvamus. Me oleme GOSPA'ga hoidnud viimase aasta jooksul keskmisest madalamat profiili, aeg on selline. See turg mille me ise lõime selle hotelliga, sõltub sellel aastaajal meie enda kaasmaalastest ja õige natuke ka lähiriikidest tulevatest külalistest ja mõnel meie naabril läheb veel kehvemini, kui meil, mitte et me sellest rõõmu peaks tundma. Läti halb käekäik mõjutab meid kõiki otseselt, suures pildis oleme me üks majandusruum ja välisinvesteeringute mõttes, teeb Läti või ka Leedu halb majanduskeskkond ka meile liiga.

No ühesõnaga, ma vaatan põnevusega pealt, kuidas wellness spaad üksteist tapavad turundusraha põletatades teles, öeldes, et kõik on meie kliendid ja kõigil on meie juures hea! Lisaks ka loomulikult kohustuslik sms mäng, saada sõnum, maksab 10 krooni, võid võita midagi!

Ei mõista hukka! Paneb mõtlema, et mis on see, mis inimesi tegelikult ühe või teise spaa kasuks otsustama paneb? Esmalt täna muidugi hind, aga no uskuge mind, müügis töötavad inimesed istuvad ja jälgivad üksteise hindasid iga päev. ( Me võtsime vastu otsuse, et me ei tingi, madalam pakkumine on selline ja sellest allaminek, tähendaks toote ja teeninduse alavääristamist). Nii et hind on enam-vähem sarnane kõigil. Teine kriteerium on sõnum, a la tule "minu juurde, minu juures on jube lahe, olen kõige targem ja kõige ilusam". Kolmas kriteerium on kanal, kus sõnum ja hind on esindatud.

Mina olen veel seda usku, et inimesed usuvad kõige rohkem teist inimest, eriti veel siin riigis. Kui oli hea, siis inimesed räägivad sellest, see võtab aega, aga on kõige tõhusam. Samas, me kõik tahame vaheldust. Mina puutun kogu aeg kokku inimestega, kes teatavad, et käisime seal ja seal, ei olnud nii hea, kui seal, ise tunnevad natuke piinlikust - c'mmoon, see on jumala OK, kui käiakse proovimas! Ma käisin ka ükspäev Rimis, kuigi ma austan Jüri Käod väga ja ostsin ükspäev Ukraina viina, tahtsin proovida, kuigi Liviko on meie riigi uhkus. Me võitleme väga väikese inimhulga pärast, kõvasti karjumine võib ka õige tee olla? Mis teie arvate, kui suur mõju on massturundusel, sellise toote nagu GOSPA turustamisel?

GOSPA turundusteami nimel,
Tauri Sumberg

Kättemaks põhjuseta vinguvale kliendie.

Tere kõigile!

Esmalt tahaks tänukõne pidada - teile, kes te seda lugu siin jälgite, blogi külastab pävas nii 70-80 inimest, pärast järjekordset postitust hüppab see arv üle saja. Olen viimastel nädalatel saanud positiivset tagasisidet inimestelt, kelle peale ma poleks iial tulnud, et nad seda asja siin loevad. Veel rohkem üllatab mind nende aus ja siiras tunnustus, et neile meeldib. Nagu Majakovski ütles, kui täht süttib, siis järelikult on seda kellegile vaja, ju lugejad saavad siit midagi kasuliku teada. Nii, et suured tänud lugemast, kuigi followere on ametlikult ligi paarkümmend, siis suureneb lugejate arv pidevalt ja see teeb igale kirjutajale hääd meelt, kes siis ikka tühja sebib.

Räägime nendest klientidest, kelle jaoks teeniduse üle kurtmine on kohustuslik osa protsessist. Need, kes ise teeninduses töötavad puutvad taoliste tüüpidega pidevalt kokku. Teil kõigil on tutvusringkonnas mõni selline sõber, kes ilmtingimata peab virisema ja ennast tähtsaks tegema, kelle meele järgi ei suuda olla keegi. Ükskõik mis teenuega on tegemist, selle osutaja on ikka jobu. Tuleb tuttav ette?! Olete näinud kuidas restoranis klient kotib ettekandjat, küsib ironiseerivaid küsimusi, teeb tobedaid märkusi jne? Minul on alati selliste inimestega ühes lauas istuda jube piinlik, isegi kui see toimub mõnes muus lauas, minu nägemisulatuses, siis ma proovin teenindajat julgustada.

No kuna ma olen selles valdkonnas nii kaua olnud, siis ma võin varrukast näiteid tuua, üks hullem, kui teine, aga ma ei keskenduks mitte nendele näidetele, vaid räägiks teenindajate kaitseks paar sõna. Ma nimelt olen alati oma ( ma rõhutan siin sõna oma ) teenindajate poolt, sest 99% on neil õigus ja see 1% on juhuslikult tööle sattunud inimene. Asju juhtub, tegemist on mõlemal pool inimestega. Nii et järgmine kord, kui keegi teie nähes teenindajat alla laseb teemaga, et see vein ei ole punase veini kohta piisavalt punane või selle shampanja mullid ei jookse ühtlaselt sirges reas, et tegemist on selge pettusega. Oo ja ma olen näinud ka olukorda, kus lugupeetud ärimees nõub peakokka, kes on tema arust kastmesse liiga vähe forelli marja lisanud ja süüdistab peakokka varguses, siis tegelikult on süüdi selle teenindaja juht, mitte see teenindaja, mitte köök, spaa terapist, respa teenindaja, vaid tema juht ja siis ka tema juht ja siis juba omanik.

Mõelge selle peale ja proovige oma häid tuttavaid selles vallas harida. Teenindaja peal oma emotsiooni välja valamine ei paranda olukorda, ta ei ole süüdi, et seda rooga täna menüüs ei ole vms. Soovitage sellel kenal inimesle otse juhi poole pöörduda, nende kohus on luua teeninduseks tingimused, koolitada, hoolitseda selle eest, et tööd saaks teha. Keegi ei tule kedagi meelega solvama või kellegi elamust ära rikkuma. Nad teevad samasugust rasket tööd, nagu kõik teised. Kui see on normaalne asutus, mida enamus kohti Eestis on, siis teile vastatakse ja asju püütakse paremini teha.

Meie teeninduskultuur on liiga noor ja õhuke, selles puudub kehtestavus ja uhkus, et see mida me teeme, ongi see mis meile meeldib, see ei ole juhuslik. Hea teenindus on enesekindel ja meil on enesekindlatest teenindajatest ja ka teenindusjuhtidest puudu. Me püüame endale läbi turunduse imidzit osta, me maksame lolli raha meedia eest, selle asemel, et hästi oma tööd teha, mis on suurem reklaam, kui lollakas sms mäng ja telereklaam. No olgu, turundus on hädavajalik, aga valel on lühkesed jalad, isegi sellises majandustsüklis, nagu hetkel.

Ma räägin lõpetuseks ühe loo, mida ma kogesin Hispaanias. Olin suurema seltskonnaga lihtsas kala restoranis ja seltskonnas oli üks inimene, kes virises peaaegu kõige kallal, et sai ja oliivid toodi liiga aeglaselt, et vein oli liiga külm, et tema toit ei olnud piisavalt hea jne. Teenindaja talus seda vaikse viisakusega. Kui oli arve maksmise aeg, siis selle inimesele anti slipile allkirja kirjutamiseks suur sulgedega pastakas, kogu teenindav personal tuli laua juurde, pani käed külgedele ja tegi kana häält. Päris muljetavaldav vaatepilt oli, klient lasti alla ja õigusega! Ma ei kutsu üles klienti alla laskma, ma panen teile südamele - jääge klientidena inimesteks, see on protsess, kus on kaks osapoolt, et asi õnnestuks on vaja mõlemal poolel leida ühine keel.

No seekord võiks öelda, et kõigi teenindajate nimel, kes iga päev seda tööd teevad.

Tauri Sumberg

p.s. mis konstruktiivsesse kriitikasse puutub, siis selle üle on targal inimesel alati hea meel, isegi kui see talle ei meeldi, saab ta aru, et see aitab tal asja paremaks teha. Mida noorem inimene või väiksema kogemusega, seda raskemini ta seda talub.

Käes ja veel milline!

Noh, tuli ära! Head uut aastat! Klishee, aga mis parata, mõtleme küll siiralt, aga nende kolme sõnaga ei väljenda ennast kuidagi ära. Sooviks siis kõigile, kes loevad, et võtke peale selle lause lugemist paariks minutiks paus iseendaga - mõelge selle peale, mida te tegelikult isiklikult ootate sellelt aastalt...

Noh mõtlesite järgi? Mis iganes te endale isiklikult ei soovinud, mina soovin teile lisaks tervist, et teie lähedastel läheks hästi ja et teil oleks aega koos olla.
Ma soovin, et te võtaksite rahulikumalt, unustaksite kaotused ja leiaksite uusi võimalusi. Tunneksite rõõmu nende üle, kellel läheb hästi ja prooviksite aidata neid, kellel nii hästi ei lähe. Hoolitsege oma vanemate eest, tundke rõõmu laste tegemisest ja veetke nendega iga võimaliku hetke, et sünniks palju ilusaid mälestusi.

Üks mis kindel, see aastavahetus läheb ajalukku, lumerekordi standard on tehtud, vähemalt jääb meelde ja mis seal salata, kuigi seda lund on palju, on sellest valgest, meetrisest vaibast ja kahe-kolme meetristest vallidest suur rõõm, nii suurtele, kui väikestele. GOSPA aastavahetuse trall on läbi, ise küll ei käinud, sest ei tahtnud " tööl" olla, aga kuulen ainult häid kommentaare, olevat olnud meeldejääv. Eks need, kes ise kohal või kelle tuttavad käisid, annavad teile otseallikast teada, mis kurioosumeid oli, aga minulegi üllatusena tuleb sellest aastavahetuset veel edaspidigi juttu, no juhtus asju, mis inimestele meelde jäid. Need, kes suurest trallist ei hooli, võivad nautida tühjemat hotelli peale esimest jaanuari nädalat. Tuba nädala sees maksab vähem, kui korralik poeskäik.

Varst näeme,
GOSPA teenidava meeskonna nimel,
Tauri Sumberg